Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muudatused, millega soovib kehtestada madalama tulumaksumäära äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele ning tagatisraha maksmise kohustuse sellistelt kontsernisisestelt laenudelt, mida võidakse kasutada kasumi varjatud väljaviimiseks.

Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektorina asub alates 1. juunist ametisse pikaaegselt Eestis ja Soomes suurettevõtteid juhtinud Valdur Laid.

„Maksu- ja Tolliametist on viimaste aastatega kujunenud ettevõtjaid nõustav moodne avaliku sektori organisatsioon. Valdur Laid on juhtinud tipptasemel telekommunikatsiooniettevõtteid ja saab erasektorist kaasa tuua kõrgetasemelisi teadmisi ja oskusi. Parimaid erasektori kogemusi kasutades sobib Laid väga hästi edasi arendama Eesti avaliku sektori üht olulisemat asutust,“ ütles rahandusminister Sven Sester.

Valdur Laidi sõnul on oluline MTA ja ettevõtete senise hea koostöö jätkumine. „Maksu- ja tolliameti ülesanne on lisaks kontrollifunktsioonile olla ettevõtjate jaoks nõustav partner, kes annab kindlustunde, et maksu- ja tolliasjadega on kõik korras. Selleks saab amet pakkuda rohkem tuge nõustamise näol, paindlikke makselahendusi ning ülevaateid oma sektori maksuasjadest. Samal ajal aitab koostöö leida ettevõtlusest paremini üles ka puudujäägid võrdse konkurentsi tagamisel,“ ütles Laid.

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile ettevõtluskonto seaduse eelnõu. Ettevõtluskonto on täielikult aruandlusevaba ning soodne, 20-protsendise maksumääraga ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas.

„Maailma majandusfoorumi värske aruande kohaselt on Eesti kõige ettevõtlikum riik Euroopas, kuid me ei tohi loorberitele puhkama jääda,“ ütles rahandusminister Sven Sester ja lisas, et bürokraatiavaba ja madalama maksumääraga ettevõtluskonto teeb väikeettevõtluse Eestis veel lihtsamaks ja mugavamaks ning aitab nii meil oma edumaad hoida.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus 2016. aastal riigile tulusid kokku 8,58 miljardit eurot, mida oli 603,1 miljonit eurot ehk 7,6 protsenti rohkem kui aasta varem.

Möödunud aastal kogus maksu- ja tolliamet makse 6,26 miljardit eurot ehk 100,1 protsenti riigieelarves planeeritust. Võrreldes 2015. aastaga laekus makse 5,5 protsenti enam.

Riigikogu võttis oma 19. detsembri istungil vastu 2017. aasta riigieelarve eelnõu, mille järgi kasvavad eelarve kulud võrreldes 2016. aastaga 734 miljoni euro võrra ehk 7,6 protsenti 9,66 miljardi euroni.

Novembris kogus maksu- ja tolliamet 519 miljonit eurot makse ehk 6,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Üheteistkümne kuuga on eelarvest täidetud 91,6 protsenti ning laekumine ületab eelarves oodatud taset.

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega korrastatakse tubakatoodete turgu ja ühtlustatakse alates 2018. aastast tubaka ning alternatiivsete tubakatoodete (sh e-sigarettide) aktsiisimäärad.

Rahandusminister Sven Sester kohtus ettevõtlusorganisatsioonide ning riigiasutuste esindajatega, et arutada ettevõtluskonto kontseptsiooni ja kuulata koostööpartnerite ettepanekuid. Ettevõtluskonto on täielikult aruandluse vaba ning soodne ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas.

Täna oli riigikogus esimesel lugemisel seaduse eelnõu, mille kohaselt ei loeta tööandja poolt töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi alates 2018. aastast erisoodustuseks. Nendeks on sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud (v.a selleks vajaliku varustuse või inventari soetamine), olemasolevate spordirajatiste ülalpidamise ning vajadusel treeneri kulu, avalikest rahvaspordiüritusest osavõtutasu ning kulud taastusravi teenustele (sh taastusarsti konsultatsioon, füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneravi, kliinilise psühholoogi teenus).

Septembris kogus maksu- ja tolliamet 513,7 miljonit eurot makse ehk 7,4 protsenti enam kui samal kuul aasta varem. Kasvu vedasid juriidilise isiku tulumaks ning tubaka- ja kütuseaktsiis. Üheksa kuuga on eelarvest täidetud 74,5 protsenti.

10. augusti valitsuskabineti istungil arutati rahandusministeeriumi ettepanekut muuta osalusoptsioonide maksustamist ettevõtte müügi korral. Osalusoptsioonide maksustamist muudetakse paindlikumaks juhtudel, kui ettevõtte müüakse tervikuna uuele omanikule.

Osalusoptsioonide andmine on levinud töötajate motiveerimise meetod kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtetes ning see annab töötajale võimaluse osta kokkulepitud hinnaga teatud ajal oma tööandja või tema emaettevõtte aktsiaid.

Tänavu esimese poolaastaga laekus keskvalitsusele makse kokku 3,05 miljardit eurot, mida on 8,1 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kolme kuuga riigile tulusid 2,18 miljardit eurot, mis oli 269,3 miljonit eurot ehk 14,1 protsenti enam kui eelmise aasta märtsi lõpuks. Tööjõumakse – sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ja üksikisiku tulumaksu, millest suurem osa kantakse üle omavalitsustele – laekus kolme kuuga 903 miljonit eurot, mida on mullu sama ajaga võrreldes 6,8 protsenti rohkem.

Tänavu jaanuaris kogus maksu- ja tolliamet 627 miljonit eurot makse, mida on 12,6 protsenti enam kui aasta varem.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus möödunud aastal riigile tulusid 7,98 miljardit eurot ehk 171,3 miljonit eurot enam kui aasta varem. Riigi maksutulud kasvasid võrreldes 2014. aastaga 483,1 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti.

Rahandusministeerium saatis teistele ministeeriumidele ja turuosalistele II pensionisamba väljamaksete seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse.

Novembris kogus maksu- ja tolliamet 488,4 miljonit eurot makse, mida on kaks protsenti rohkem kui aasta varem. Laekumise kasvu panustas otsestest maksudest sotsiaalmaks ja kaudsetest tubaka- ja kütuseaktsiisi ning tollimaks. Novembri lõpuks on eelarvest täidetud 93,9 protsenti.

Nullbürokraatia projekti raames laekus rahandusministeeriumile 32 ettevõtlus- ja erialaorganisatsioonilt, asutuselt ning ettevõttelt avaliku- ja erasektori halduskoormuse ning aruandluse vähendamiseks kokku 229 ettepanekut.