Novembris kogus maksu- ja tolliamet 488,4 miljonit eurot makse, mida on kaks protsenti rohkem kui aasta varem. Laekumise kasvu panustas otsestest maksudest sotsiaalmaks ja kaudsetest tubaka- ja kütuseaktsiisi ning tollimaks. Novembri lõpuks on eelarvest täidetud 93,9 protsenti.

Nullbürokraatia projekti raames laekus rahandusministeeriumile 32 ettevõtlus- ja erialaorganisatsioonilt, asutuselt ning ettevõttelt avaliku- ja erasektori halduskoormuse ning aruandluse vähendamiseks kokku 229 ettepanekut.

Tänavu septembri lõpu seisuga kasvas riigikassasse laekunud tulude maht 3 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tänu tõhusale maksude kogumisele.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,7 protsenti ja 2016. aastal 2,6 protsenti. Majanduskasvu vedaja on praegu tarbimine, kuid selle panus järgnevatel aastatel väheneb ning ekspordi panus suureneb.

2015. aasta juuni lõpu seisuga kasvas riigikassasse laekunud tulude maht 1,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna maksude kogumine on muutunud tõhusamaks. Euroopa Liidu toetuste ja teiste välistoetuste laekumine seevastu jäi 130,4 miljoni euroga eelmise aasta samale vahemikule alla. Kuludeks suunati mullusega võrreldes 14,2 protsenti rohkem, kuid võrreldes kahe eelneva aastaga on kulude jaotumine kuude lõikes olnud tänavu esimesel poolaastal ühtlasem.

Suurema maksutulu laekumise tõttu kasvas riigikassasse laekunud tulude maht märtsi lõpuks mullu sama ajaga võrreldes 2,9 protsenti. Välistoetuste laekumine on jätkuvalt väiksem kui eelmisel aastal. Kuludeks suunati mullusega võrreldes 6,3 protsenti rohkem, kasvasid peamiselt väljamaksed toetusteks ja muudeks tegevuskuludeks.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus detsembri lõpuks riigile tulusid 7,82 miljardit eurot ehk 97,5 protsenti aastaks planeeritust, mis on 206 miljonit eurot ehk 2,7 protsenti enam kui aasta varem. Kuludeks suunati aasta lõpuks 7,77 miljardit eurot ehk 95,1 protsenti aastaks planeeritust, mis on 36 miljonit eurot ehk 0,5 protsenti rohkem kui aasta varem.

Uuest aastast muudetakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) vorme ning uuendatakse esitamise keskkonda, mis teeb nende e-maksuametis täitmise ja esitamise käepärasemaks ning annab riigile maksude kohta rohkem informatsiooni.

Augusti maksulaekumised kasvasid eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3,6 protsenti ning ulatusid 479,6 miljoni euroni. Kaheksa kuuga kokku on Maksu- ja Tolliamet kogunud 66,3 protsenti aastaks eelarves planeeritud maksusummast. Eelarve ootustega võrreldes on hästi laekunud eelkõige käibemaks.

Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas ministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleriks Dmitri Jegorovi, kes asub avaliku konkursi tulemusena tööle 15. augustist. Pikaajaliselt maksuvaldkonnaga tegelenud Jegorovil on teadusmagistrikraad Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ja omandamisel doktorikraad Norra kõrgemast kommertskoolist.

Muudatustega korrastatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja koostamise põhimõtteid, samuti suurendatakse maksuvaba tulu määra. Eelnõu näeb ka ette PRIA makstavate toetuste tulumaksuga maksustamise.

Rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ning USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine allkirjastasid täna teabevahetuse kokkuleppe, mille eesmärk on tõsta välismaiste pangakontode omanike maksukuulekust.

Märtsis kogus maksu- ja tolliamet 379,6 miljonit eurot makse, mis on 12,7 protsenti rohkem kui möödunud aastal. Kiiresse kasvu panustasid pea kõik maksud, suurematest koguti sotsiaalmaksu ja käibemaksu vastavalt 9,9 ja 13,7 protsenti enam.

Rahandusministeerium saatis ettevõtlusorganisatsioonidele ja ministeeriumidele kooskõlastamiseks maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muudatused, millega on kavas avalikustada ettevõtete tasutud maksude koondsumma ning pikendada täiendavat kontrolli vajavate tehingute puhul riigile enammakstud summade tagastamise esmast tähtaega.

Eile Brüsselis toimunud kohtumisel Euroopa Komisjoni maksunduse voliniku Algirdas Šemetaga oli peamine aruteluteema maksupettuste vastane tegevus, mis on oluline nii Euroopa Liidu kui iga liikmesriigi tasandil.

Rahandusministeerium avas oma kodulehel eraldi alajaotuse, kus selgitatakse, miks on vaja käibedeklaratsiooni lisa kehtestada ning milliseid positiivseid aspekte selles lisas nägema peab.

Rahandusministeerium tuletab meelde, et uuest aastast hakkavad kehtima seadusemuudatused. Jõustub 2014. aasta riigieelarve seadus. 2014. aasta riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 8,02 miljardit ja kuludeks 8 miljardit eurot. Riigi kulude kasv on viis protsenti, mis jõuab pea kõikide eluvaldkondadeni.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus novembri lõpuks riigieelarvesse tulusid 6,92 miljardit eurot ehk 92,7 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti eelarvest samal ajal 6,90 miljardit eurot ehk 88,6 protsenti kavandatust. Oktoobri lõpus ulatus valitsussektori eelarve puudujääk 77,4 miljoni euroni.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kolmanda kvartali lõpuks riigieelarvesse tulusid 5,73 miljardit eurot ehk 76,7 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti eelarvest samal ajal 5,7 miljardit eurot ehk 73,2 protsenti kavandatust. Augusti lõpus oli valitsussektori eelarve 54 miljoni euroga puudujäägis.