Sellel suvel on olnud maksurindel hoolega sebimist, mis täitis augusti MaksuMaksja justkui iseenesest.

Lõpliku lahenduse on saanud Eesti läbi aegade suurim maksuvaidlus. Endised Sylvesteri aktsionärid said kohtus õiguse, mille tulemusena pidi riik neile tagastama 400 miljonit krooni alusetult sisse nõutud tulumaksu, lisaks maksma sellelt 180 miljonit krooni intressi ja hüvitama üle 6 miljoni krooni kohtukulusid. “Ja edasi?” küsib nii mõnigi lugeja. Kas keegi vastutab ka selle “saavutuse” eest? Kas riik võtab midagi ette, et tulevikus sääraseid kaotusi ei tekiks? Või jääb maksuametil veel õigust ülegi? Lugege ise ja otsustage. MaksuMaksja avaldab ülevaate protsessi käigust ja Riigikohtu otsuse põhiseisukohtadest, samuti mõned värvikamad väljavõtted kohtutoimikust ja muudest asjaga seotud dokumentidest ning “autahvlil” on kirjas kõik kohtuasjaga seotud ametnikud ja esindajad.

15. juunil lõppes 2009. aasta maksundusalaste uurimistööde esitamise tähtaeg. Konkursile esitati kokku 28 tööd, mis on kõigi aegade rekord. Esmakordselt oli osalejaid ka välisülikoolist.

Maksumaksjate liit protesteerib uue valitsuskoalitsiooni kavandatava käibemaksu tõusu vastu ning kutsub valitsuserakondi üles loobuma käibemaksu tõusust ning keskenduma selle asemel eelarvepoliitika muutmisele ja majanduse elavdamise abinõudele. Kõikide eelduste kohaselt kujuneb 2009. aasta maksukoormus juba ilma uute maksutõusudetagi viimase kümne aasta kõrgemaiks. Liidu arvamusega on nõus ka Eesti Keskmiste ja Väikeettevõtjate Assotsiatsioon, kelle arvates kannataksid käibemaksu tõstmisest kõige rohkem siseturul tegutsevad väikeettevõtjad ja lõpptarbijad.

Täna on Riigikogus arutusel 2009. aasta teise lisaeelarvega seotud seadusemuudatuste pakett ning ühe muudatusena pannakse hääletusele ettepanek tõsta juba 1. juulist käibemaksu 20 protsendini.

Eesti Maksumaksjate Liit kutsub koalitsioonierakondi üles loobuma sellest ettepanekust. Niivõrd oluline maksumuudatus nii lühikese etteteatamisajaga läheks selgelt vastuollu õiguspärase ootuse põhimõttega ning on suure tõenäosusega põhiseadusevastane. Võimaliku seadusemuudatuse Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vahele jääksid vaid mõned päevad.

EML tegi ettepaneku muuta sotsiaalmaksuseadust ning vähendada tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalmaksu kuumäära. Kuumäära järsk tõus on sundinud paljusid FIE-sid oma tegevuse lõpetama ning ja paljud osalise tööajaga töötajad on kaotanud oma töökoha ainuüksi tänu sotsiaalmaksule. Ei Sotsiaalministeerium ega Rahandusministeerium ei soostunud seadusemuudatust algatama. EML juhatuse esimees Lasse Lehis nendib, et kui valitsus on seadnud eesmärgiks kõik praegu veel töötavad või ettevõtjana tegutsevad inimesed võimalikult kiiresti töötuks registreerida, sobib selle eesmärgi täitmiseks sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine suurepäraselt.

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) sõlmis koostöölepingu Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liiduga (EMTAL). Kahe organisatsiooni ühine huvi ja koostöö puudutab avaliku sektori palgakorraldust, samuti maksu- ja tolliametnike väljaõpet, koolitust ja töökorraldust. EML eesmärk on kaasa aidata sellele, et Maksu- ja Tolliametis töötaksid hea väljaõppega, pädevad ja motiveeritud ametnikud, kes saaksid ka hea töö eest väärilist palka.

EML saatis täna sotsiaalministrile ettepaneku vähenda tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks kehtivat sotsiaalmaksu kuumäära eelmise aasta tasemele.

Uus aasta tõi endaga kaasa palju erinevaid muudatusi ka maksude valdkonnas ning jaanuarikuu on just paras aeg viia end MaksuMaksja abiga muudatustega kurssi.

Kui Eesti maksumuudatustest sai eelmise aasta lõpus juba piisavalt kirjutatud, siis seekord annab EML nõukoja liige ning Ernst & Young Baltic AS maksuosakonna juhataja Ranno Tingas lühikese ülevaate 2009. aasta maksumuudatustest Lätis ja Leedus. Mõlemad riigid on globaalse finantskriisi tingimustes läinud maksude suurendamise teed ning autor avaldab lootust, et need sammud parandavad Eesti konkurentsipositsiooni Baltikumis. EML juhatuse esimees Lasse Lehis on pessimistlikumal seisukohal ning nendib, et alanud aasta võib tuua ebameeldivaid maksuüllatusi ka Eestis.

Detsembri lõpus on paslik heita pilk mööduvale aastale ning teha plaane ka uueks aastaks koos jõuluvana toodud MaksuMaksjaga.

Julgustamaks maksualaste uurimuste kirjutamist, kuulutab Maksumaksjate Liidu Fond välja maksualaste uurimistööde konkursi. Konkurssi toetavad Eesti Maksumaksjate Liit, AS PricewaterhouseCoopers ja IMG Advokaadibüroo.

Koos värskelt mahasadanud lumega tutvustab MaksuMaksja ka värskeid maksuteemasid, mis tõotavad kõneainet pakkuda vähemalt kogu talveks.

EML juhatuse esimees Lasse Lehis teeb kokkuvõtte EML kaebusest alguse saanud pangaskandaalist, kus pangad kasseerivad eurodes kodulaenu võtjatelt varjatud lisaintresse, MTA ei tea asjast midagi ning Tarbijakaitseamet nõuab ebaausate kauplemisvõtete kasutamise lõpetamist. Vaidlused pole lõppenud ning arvatavasti ootab ees kohtutee.

Eesti Maksumaksjate Liit korraldab alates 1999. aastast iga-aastaseid maksuteemaliste uurimistööde konkursse, et elavdada avalikkuse huvi põhjalikumalt analüüsida seoseid maksuteooria, maksupoliitika ja maksustamise praktiliste rakenduste vahel ning julgustada sellealaste uurimustega tegelemist. Sellel aastal korraldas konkursi sihtasutus Maksumaksjate Liidu Fond ning lisaks maksumaksjate liidule oli seekord partneritena kaasatud ka PricewaterhouseCoopers ning IMG Grupp.

Täna, mil kogu maailm mälestab Hiroshimale tuumapommi heitmise aastapäeva, on Eesti juhtivpoliitikud visanud tuumapommi kõigile autokasutajatele. Ajakirjanduses avaldatud andmete kohaselt plaanitakse nii ametiauto erisoodustuse määra tõstmist kui päris uue automaksu kehtestamist kõigile autoomanikele.

MaksuMaksja heidab kevadiselt värske pilgu Riigikogule ning püüab selgusele jõuda, miks on tema maine nii madal. Sel teemal on sõna võtnud paljud, kuid MaksuMaksja valis välja väljaöeldust kõige mõtlemapanevama. Avaldame ka maksumaksjate liidu ettepanekud, mida meie ise küll söandame konstruktiivseteks pidada. EML arvates ei ole ainult palga ja hüvitiste teemaga tegelemine praeguses olukorras maine parandamiseks piisav, Riigikogu peaks üle vaatama kogu süsteemi, kuidas parlament suhtleb avalikkusega ning teavitab üldsust oma tööst. Samuti on EML arvates veel palju kasutamata võimalusi muuta Riigikogu kohaks, kus arutatakse Eestile olulisi küsimusi, mitte ei korraldata ainult käsitöönäitusi ja rokk-kontserte.

Augusti MaksuMaksjas tuleb juttu töötervishoiust – kuidas (kontoris) istuda ja astuda ning kehaliselt ja vaimselt terveks jääda. Seadusandja leiab paraku jätkuvalt, et tulu- ja sotsiaalmaksuga tuleb maksustada iga sent, mille tööandja kulutab töötaja tervisele – tellib gripivastase vaktsineerimise või siis lunastab nädalavahetuse spaas.

Kogenud töötervishoiuarst Ahe Vilkis tervitab intervjuus tööandja igasugust panust oma töötajate tervisesse: „Eriti tänapäevases tööjõupuuduse olukorras tahaks ju tööandja säilitada oma kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid töövõimelistena. Loodan väga, et peagi näeb riik selles üht võimalust tööjõupuuduse leevendamiseks ja muudab maksuseaduse vastavat punkti.“

Enamasti kurdavad arvutitöö tegijad selja- ja liigesevalu ning lihaspingete üle nii seljas kui ka õlgades. Kuigi virgutusvõimlemine pole kontoris kombeks, saab ennast ise aidata näiteks hiina tervisevõimlemisega, mida võib harrastada meister Mart Parmase juhendamisel.

Hiljuti teatas Töötukassa, et 2007. aasta I poolaastal on töötajatelt ja tööandjatelt laekunud kokku 308 miljonit krooni töötuskindlustusmakseid, kuid hüvitistena maksti sama perioodil välja 75 miljonit krooni (lisaks 14 miljonit krooni sotsiaalmaksu). 2007. aasta I poolaasta lõpuks oli töötukassa varade maht 2,67 miljardit krooni.

Töötukassa statistika andmetel on Töötukassa aastatel 2003-2006 maksnud välja hüvitisi kokku umbes 613 miljonit krooni (sellele lisandub sotsiaalmaks). 2006. aasta eelarve kohaselt kavandati hüvitiste maksmisel 195 miljonit krooni, kuid tegelikult maksti vaid 111 miljonit krooni.

Maksu- ja Tolliamet teatas 26. juulil, et 42 000 inimesel on maamaksuvõlg kokku 26 miljoni krooni suuruses summas.

Eesti Maksumaksjate Liit on korduvalt teinud ettepanekuid lihtsustada maamaksu kogumise protseduure või maamaks sootuks ära kaotada, sest maksu kogumise kulud on ebamõistlikult suured võrreldes kogutava rahaga. EML arvates on massiliste võlgnevuste tekkimises süüdi eelkõige just keerukas maksu kogumise protseduur.

Hiljuti tuli avalikuks, et Maksu- ja Tolliamet on määranud AS-le Eesti Post täiendavaid maksusummasid, kuna maksuhalduri arvates ei ole füüsilisest isikust ettevõtjateks vormistatud kirjakandjate tegevus iseseisev majandustegevus, vaid varjatud töösuhe.