Maksumaksja portaal - Märtsi MaksuMaksjas autode maksustamisest - EML - Uudised
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              

Uudiste arhiiv



EML : Märtsi MaksuMaksjas autode maksustamisest

31.03.2017 14:01:51 (761 )

Märtsis on küll põhjust pikemalt kirjutada autode maksustamisest, kuna erisuguste nimede all kehtestatakse autodele mitu uut maksu ja muudetakse olemasolevaid. Igaühele midagi: veoautodele tuleb maanteede kasutustasu, sõiduautodele registreerimismaks, tööandja ametiautodele „kilovatimaks“ sõidupäeviku asemel.

EML juhatuse liige Martin Huberg analüüsib lähemalt Rahandusministeeriumi hüüdlause „Ettevõtete autode erakasutuse maksustamine muutub lihtsamaks“ taga peituvat autode maksustamise loogikat. On näha, et riik on ülemäära ahneks läinud ning võib ennustada, et varsti sõidavad Eestis kõik kaubikutega või millega iganes, ja riik näeb erisoodustusi sama palju kui see neid väärib.

Samuti meenutab Martin Huberg ettevõtjate veel üht narrimise viisi, seda aga eelpensioniga seoses. Nimelt arvas Sotsiaalkindlustusamet ühel hetkel, et juhatuse liikmed on ettevõtjad ja neil pole õigust eelpensioni saada. Hiljem muutis amet meelt ja isegi „vabandas“, kuid mõttetut jooksutamist ja kulutusi see ei heasta.

EML jurist Hiie Marrandi kirjutab, millistel juhtudel võib ühisrahastusplatvormide (nt Hooandja) kasutamine tuua kaasa kohustuse tasuda käibemaksu.

Vandeadvokaat Kaspar Lind vaatleb kohtupraktikat maksuotsuste osas. Nimelt on hakatud vahet tegema maksuotsuse faktilisel alusel ja maksuotsuse andmise faktilisel alusel. Kui viimane puudutab igasugu faktilisi asjaolusid, millele maksuotsus tugineb, siis kitsam mõiste „maksuotsuse faktiline alus“ puudutab hoolsuskohustust puudutavates vaidlustes järeldust, kas ostja teadis või pidi teadma, et arvetel müüjana märgitud isik ei ole tegelik kauba müüja või teenuse osutaja. Probleem hoolsuskohustust puudutavates vaidlustes on aga see, et ei tooda välja konkreetseid asjaolusid, vaid viidatakse üldsõnaliselt, et maksuhaldur hindas tõendeid „nende kogumis ja vastastikuses seoses“. Kõige selle juures on tihtipeale raske aru saada, milles täpselt tehakse etteheide maksukohustuslasele ja millest üldse jutt käib, seega on sellistes vaidlustes päris keeruline tulemust prognoosida.

Vandeadvokaat Madis Uusorg annab ülevaate Riigikohtu kahest lahendist, milles käsitleti maksusüütegudega seonduvat jälitustegevust. Lahendite asjaoludest nähtub, et prokuratuur on hakanud pidama jälitustegevust maksusüütegude puhul sedavõrd tavapäraseks, et prokuratuuri hinnangul võiks põhimõtteliselt iga maksusüüteo kahtluse puhul hakata telefonikõnesid pealt kuulama. Kohtupraktikas juhitakse aga aina rohkem tähelepanu sellele, et jälitustegevus peaks jääma viimaseks abinõuks.


| EML © 2006 - 2017 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo