Maksumaksja portaal - Riigikassasse laekus kvartaliga tulusid 2,9 protsenti rohkem kui eelmisel aastal - Rahandusministeerium - Uudised
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              

Uudiste arhiiv



Rahandusministeerium : Riigikassasse laekus kvartaliga tulusid 2,9 protsenti rohkem kui eelmisel aastal

20.04.2015 18:58:59 (590 )

Suurema maksutulu laekumise tõttu kasvas riigikassasse laekunud tulude maht märtsi lõpuks mullu sama ajaga võrreldes 2,9 protsenti. Välistoetuste laekumine on jätkuvalt väiksem kui eelmisel aastal. Kuludeks suunati mullusega võrreldes 6,3 protsenti rohkem, kasvasid peamiselt väljamaksed toetusteks ja muudeks tegevuskuludeks.

ahandusministeeriumi andmetel laekus kolme kuuga riigile tulusid 1,91 miljardit eurot ehk 22,6 protsenti aastaks planeeritust, mis on 69,3 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal. Kuludeks suunati kolme kuuga 2,01 miljardit eurot ehk 23,2 protsenti aastaks planeeritust, mis on 118,9 miljonit eurot rohkem kui mullu. 2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot.

Maksutulusid laekus kolme kuuga 1,63 miljardit eurot, mis on 90,5 miljonit eurot ehk 5,9 protsenti rohkem kui mullu. Kasv tulenes peamiselt suuremast sotsiaal- ja käibemaksu laekumisest. Maksutuludest laekus suurimate tululiikidena sotsiaalmaksu 582,8 miljonit eurot, käibemaksu 441,1 miljonit eurot ning aktsiise 210,8 miljonit eurot. Maksulaekumist mõjutas tulumaksu tagastus füüsilistele isikutele veebruaris ja märtsis kokku summas 84,1 miljonit eurot.
Mittemaksulisi tulusid laekus esimeses kvartalis 274,3 miljonit eurot, mis on 37,5 miljonit eurot ehk 12 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima osa toetused summas 191,8 miljonit eurot. Kaupade ja teenuste müügist laekus aasta algusest 39,3 miljonit eurot ja muid tulusid 38,6 miljonit eurot. Tulumaksu kohalike omavalitsuste osa, maamaksu, töötuskindlustusmakseid, ja kogumispensionimakseid kokku suunati kvartaliga edasi 306,1 miljonit eurot ehk 5,9 protsenti rohkem kui möödunud aastal.
Kuludeks suunati 2,01 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti rohkem kui mullu. Kulude maht suurenes eelmise aasta sama perioodi väljamaksetega võrreldes 118,9 miljoni euro võrra peamiselt kasvanud toetuste arvelt. Kululiikidest suurimad olid toetused summas 1,07 miljardit eurot, muud tegevuskulud 604,2 miljonit eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 298,7 miljonit eurot.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,8 miljonit eurot ehk 3 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 160,6 miljonit eurot ja majandamis-kuludeks 138,1 miljonit eurot.
Investeeringuid tehti kolme kuuga 68,8 miljoni euro ulatuses. Riigiasutused investeerisid ise 34,1 miljonit eurot, mis on 10,5 miljonit eurot ehk 44,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi anti 34,7 miljoni euro ulatuses, mis on 43,9 miljonit eurot ehk 55,8 protsenti vähem kui mullu.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 113,8 miljonit eurot ehk 11,3 protsenti plaanitust, mis on 64,8 miljonit eurot vähem kui mullu peamiselt eelmise, 2007.–2013. aasta eelarveperioodi struktuuritoetuste vähenemise arvel summas 49,4 miljonit eurot. Eelmise perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni ning märtsi lõpu seisuga on lõpetatud projekte 13 906 ja töös 1081. Kogu käimasolevaks, 2014.–2020. aasta finantsperioodiks on vahendeid planeeritud 3,5 miljardit eurot ning tänavu aasta kolme kuuga on kasutusele võetud 25,7 miljoni euro ulatuses. Koos eelmise aasta väljamaksetega on uue perioodi vahendeid kasutusele võetud kokku 27,3 miljoni euro ulatuses.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas märtsi lõpu seisuga 1,39 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1 miljard eurot ning stabiliseerimisreservis 369,5 miljonit eurot. Likviidsete varade maht kahanes kolme kuuga 104,6 miljoni euro võrra ehk 7 protsenti likviidsusreservi 9,6-protsendilise vähenemise tõttu. Võrreldes 2014. aasta märtsi lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 2 miljoni euro võrra. Omandireformi reservfondi vahendid on aastaga vähenenud 5,4 miljonit eurot, ulatudes 11,6 miljoni euroni.
Veebruari lõpuks oli valitsussektori eelarve nominaalne puudujääk 0,58 protsenti SKP-st ehk 118,8 miljonit eurot. Valitsussektori puudujääk oli ootuspärane ja tulenes nii sotsiaalkindlustusfondide kui ka keskvalitsuse eelarve puudujäägist vastavalt 144,6 miljonit ja 7,1 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste eelarve oli veebruari lõpuks 32,9 miljoni euro ulatuses ülejäägis.
Vaata ka lisamaterjale rahandusministeeriumi koduleheküljel:
Põhjalikum ülevaade riigieelarve täitmisest slaididena: http://www.fin.ee/doc.php?111804
Täpsemad andmed riigieelarve täitmise kohta tabelina: http://www.fin.ee/doc.php?111805


| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo