Maksumaksja portaal - Üheksa kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 77 protsenti aastaks plaanitust - Rahandusministeerium - Uudised
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              

Uudiste arhiiv



Rahandusministeerium : Üheksa kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 77 protsenti aastaks plaanitust

21.11.2013 11:58:25 (810 )

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kolmanda kvartali lõpuks riigieelarvesse tulusid 5,73 miljardit eurot ehk 76,7 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti eelarvest samal ajal 5,7 miljardit eurot ehk 73,2 protsenti kavandatust. Augusti lõpus oli valitsussektori eelarve 54 miljoni euroga puudujäägis.

2013. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot.

Tulusid
laekus eelarvesse septembri lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 5,73 miljardit eurot. Maksutulusid koos edasiantavate maksudega laekus 4,56 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 1,17 miljardit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 75,3 protsenti ning mittemaksulised tulud 82,1 protsenti aastaks kavandatust. Eelmise aasta üheksa kuuga oli eelarvest täidetud vastavalt 76,1 protsenti ja 67,9 protsenti. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Suurimate tululiikidena laekus üheksa kuuga sotsiaalmaksu 1,55 miljardit eurot ehk 74,8 protsenti plaanitust, käibemaksu 1,17 miljardit eurot ehk 75,2 protsenti kavandatust.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koguti tulusid eelarvesse 347,9 miljonit eurot ehk 6,5 protsenti rohkem. See on seotud peamiselt maksutulude laekumise kasvuga 258,1 miljoni euro ehk 6,5 protsendi võrra ja laekunud toetuste kasvuga 122 miljoni euro ehk 16,7 protsendi võrra. Sealhulgas sotsiaalmaksu laekus eelmisest aastast 101,4 miljonit eurot, juriidilise isiku tulumaksu 58,3 miljonit eurot ja käibemaksu 34,8 miljonit eurot enam.

Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes kütuseaktsiisi laekumine seoses tarbimiskoguste langusega 3,3 miljonit eurot. Mittemaksulistest tuludest kasvas lisaks toetustele ka CO2 kvootide müügist saadav tulu 28,9 miljoni euro võrra. Samas finantstulud vähenesid 65,5 miljonit eurot eelkõige tänu dividendimaksete nihkumisele aasta lõppu ning ka osalisele ajatamisele järgmisesse aastasse.

Kuludeks
kasutati riigieelarvest üheksa kuuga 5,7 miljardit eurot ehk 73,2 protsenti aastaks plaanitust. Eelmise aasta samal perioodil kasutati võrreldavateks kuludeks 377 miljonit eurot vähem ehk 5,32 miljardit eurot.

Suuremate kuludena maksti septembri lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,11 miljardit eurot ehk 5,4 protsenti rohkem kui aasta varem sama ajaga. Sotsiaaltoetuste kasv tulenes eelkõige pensionikulude ja ravikindlustuskulude suurenemisest.

Investeeringutesse
suunati aasta esimese üheksa kuuga 443 miljonit eurot ehk 61,7 protsenti aastaks plaanitust ja 17 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Väiksem investeeringute maht eelmise aastaga võrreldes tuleneb eelkõige saastekvoodi müügitulude plaanitud tagasihoidlikumast kasutamisest. Kolmandas kvartalis investeeriti ootuspäraselt oluliselt aktiivsemalt kui aasta esimeses pooles – ligi pool üheksa kuu investeeringute mahust tehti just viimasel kolmel kuul.

Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks
kasutati kolmanda kvartali lõpuks 832 miljonit eurot ehk 69,5 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 456 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 376 miljonit eurot. Võrreldavad tööjõu- ja majandamiskulud suurenesid eelmise aasta sama perioodiga kõrvutades eelkõige palga- ja kaitsekulude tõusu tõttu 46 mln eurot ehk kuus protsenti.

Välistoetusi
koos ettemaksetega maksti septembri lõpuks välja 525 miljonit eurot ehk 55 protsenti kogu aasta eelarvest. Kuna praegune programmperiood hakkab lõpule jõudma ja selle aasta välistoetuste eelarve on eelmise aasta eelarvega võrreldes väiksem, siis on ka välistoetuste kasutamine mullusega võrreldes 13 miljonit eurot madalam. Kogu 2007-2013 perioodi 3,4 miljardi euro suurusest struktuuritoetuste mahust oli septembri lõpuks projekte heaks kiidetud 96 protsenti ja väljamakseid tehtud 71 protsenti. Koos põllumajandustoetustega on kogu perioodi 4,2 miljardi euro suurusest mahust välja makstud aga 72 protsenti. Euroopa Komisjoni poolt Eestile seatud struktuuritoetuste 2013. aasta väljamaksete sihttasemed on kõikide rakenduskavade ja fondide lõikes saavutatud.

Likviidsete finantsvarade
ehk deposiitide ja võlakirjade maht riigikassas küündis septembri lõpuks 1,62 miljardi euroni, mida on 2012. aasta lõpuga võrreldes 11,7 protsenti ehk 170 miljonit eurot rohkem.

Valitsussektori eelarvepositsioon
augustiga nõrgenes. Augusti lõpus oli valitsussektori eelarvepuudujääk 53,8 miljonit eurot ehk 0,3 protsenti oodatavast SKPst. Eelmise aasta augusti lõpuks saavutas valitsussektori eelarve väikese ülejäägi 11,7 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti SKPst. Eelmise aastaga võrreldes on suurem eelarvepuudujääk ootuspärane, tulenedes omanikutulude vähenemisest ning ka osalisest nihkumisest aasta lõppu. Samuti on töötukassa ülejääk vähenenud tänu töötuskindlustuse maksemäära langusele selle aasta algusest.

Lähtudes rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist ja 2014. aasta riigieelarve menetlemisel tehtud otsustest, peaks valitsussektori selle aasta eelarvepuudujäägiks kujunema 120 miljonit eurot ehk 0,6 protsenti SKPst.
Lisamaterjalid:


| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo