Maksumaksja portaal - Tööõnnetuste erakindlustus hüvitab kahjud, kuid ei tegele ennetusega - Muud - Uudised
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              

Uudiste arhiiv



Muud : Tööõnnetuste erakindlustus hüvitab kahjud, kuid ei tegele ennetusega

18.06.2013 9:50:00 (948 )

Tööandjate keskliit ei toeta valitsuse töövõimetuse süsteemi reformi kava luua erakindlustusel põhinev tööõnnetuskindlustuse mudel, mille valitsus kiitis 6. juuni kabinetinõupidamisel heaks reformi teiste põhimõtete hulgas. Keskliidu volikogu on alati toetanud avalik-õiguslikul süsteemil põhinevat kindlustusmudelit.

Tööandjate hinnangul on erakindlustusel põhinev tööõnnetuste kindlustamise mudel kokkuvõttes kulukam, samuti ei võimalda see tööandjate ega töövõtjate esindajatel kaasa rääkida kindlustuse maksemäärade kujundamisel. Lisaks on erakindlustus suunatud kahjude hüvitamisele, mitte ennetustegevusele.

17. juunil saatis tööandjate keskliit koos kaubandus-tööstuskoja, ametiühingute keskliidu ja teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooniga valitsusele ja Riigikogule kirja, mille kohaselt peavad allakirjutanud oluliseks, et reformi elluviimine ja töövõime hindamise süsteemi ümberkorraldus ei suurendaks tööandjate ja töötajate kulusid.

Organisatsioonid toetavad tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise avalik-õiguslikku mudelit. See võimaldab sotsiaalpartneritel osaleda kindlustuspõhimõtete kujundamisel, samuti kindlustamist oluliselt paindlikumalt reguleerida, et süsteem vastaks üldistele huvidele. Samuti on avalik-õiguslik mudel tööturu osapooltele eeldatavalt majanduslikult oluliselt odavam.

Organisatsioonid kahtlevad erakindlustuse võimekuses edendada tööohutust ja töötervishoidu, et ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigusi, tagada juhtumite senisest usaldusväärsem registreerimine jne. Kindlustus põhimõtteliselt ei lahenda muid küsimusi, kui et hüvitab tekkinud kahjud. Kohustusliku vastutuskindlustuse puhul on lisaeesmärgiks tagada käibekiirus, et majanduskeskkonna toimimise efektiivsus ei langeks.

Kuigi kindlustuspreemiad ja kindlustusriski suurus võivad teatud määral suunata tööohutusalasele ennetustegevusele, on kindlustuse põhiülesandeks siiski koheselt hüvitada kannatanule ravikulud ja õnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud sissetulekute vähenemine ning – arvestades erakindlustuse ja ettevõtluse üldist eesmärki – teha seda muu hulgas võimalikult kasumlikult.

Töökeskkonna muudab ohutumaks ainult tööandjate ja töötajate majanduslik motivatsioon. Loodav süsteem peab otseselt motiveerima tööandjaid töökeskkonna- ja ohutuse alaste küsimustega järjepidevalt tegelema, samuti töötajaid vastavatest nõuetest kinni pidama. Erakindlustusel põhinev süsteem ei aita oluliselt kaasa sellise motivatsiooni loomisele kummalgi suunal.

Väikeriigi majanduspoliitika peaks toetama eriti eksportööre, kes annavad oma panuse maksutulude laekumisse ja tööhõive kindlustamisse. Samal ajal tegutsevad paljud sellised ettevõtjad suurema tööõnnetuste ja kutsehaiguste riskiga valdkondades. Selle riski maandamiseks tuleks tõsiselt kaaluda just solidaarsusel põhineva mudeli säilitamist.

Erakindlustusega kaasneb paljude ettevõtjate tööjõukulude märkimisväärne kasv, kuna diferentseeritud tariifipoliitika muudab kindlustuskulud mitmetele eksportivatele majandussektoritele võrreldes senise maksukoormusega kordades kallimaks (rahvusvahelise praktika kohaselt võivad kindlustusmaksed ulatuda 8%-ni palgafondist).

Kindlustusmaksete diferentseerimine sõltuvalt konkreetse töökeskkonna seisundist üksinda ei motiveeri tööandjaid tegema suuri investeeringuid, kui just selleks ei ole ka mõnda muud põhjust või ärilist vajadust. Töökeskkonna negatiivse mõju vähendamine töötajate tervisele tõstab kaudselt ka ettevõtete tootlikkust. Tööandjaid mõjutab samuti näiteks, kui äripartner keeldub lepingu sõlmimisest põhjusel, et tööohutus ettevõttes ei ole piisavalt kõrgel tasemel. Ka oodatakse, et loodav süsteem hakkab pakkuma tööandjale töökeskkonnaalast nõustamist, teostama tööandja palvel ettevõtte töökeskkonnaalast inspekteerimist, andma välja asjakohaseid trükiseid jne.

Sotsiaalministeerium on lubanud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise mudelit arutada töövõimetuskindlustuse reformikava hilisemas etapis, kuid sellele vaatamata on juba algfaasis oluline kokku leppida põhimõtetes, sh kindlustusmudeli valikus. Valitsuse heakskiidu saanud reformikava Töövõime toetamise süsteemi põhimõtted ja ajakava kohaselt luuakse erakindlustusel põhinev tööõnnetuskindlustuse süsteem reformi esimeses etapis (vt kl 3).

Töövõimetuskindluste reformiga tihedalt seotud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamist arutas volikogu viimati 15. mail ja otsustas toetada avalik-õiguslikku kindlustusmudelit. Samal seisukohal on olnud keskliidu varasemad volikogud.

Vt ka tööandjate keskliidu 16.05.2013 pressiteadet Tööandjad toetavad tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse avalik-õiguslikku mudelit.


| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo