Maksumaksja portaal - Maksu- ja Tolliameti kontrollid tõid esimese viie kuuga riigieelarvesse 12 miljonit eurot - MTA - Uudised
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              

Uudiste arhiiv



MTA : Maksu- ja Tolliameti kontrollid tõid esimese viie kuuga riigieelarvesse 12 miljonit eurot

04.07.2012 11:50:13 (919 )

Maksu- ja Tolliamet viis 2012. aasta viie esimese kuu jooksul läbi 3445 erinevat kontrolltoimingut, mille tulemusel laekus riigieelarvesse täiendavalt makse 12 miljonit eurot. Suur osa maksualastest rikkumistest on seotud käibe varjamisega ja alusetute käibemaksu tagastusnõuete esitamisega.

Aasta esimese viie kuuga esitasid ettevõtted Maksu- ja Tolliametile 184 069 käibemaksu tagastusnõuet kogusummas 488 miljonit eurot. 92% esitatud nõuetest täitis maksuhaldur viie päeva jooksul nõude esitamisest. Selline operatiivne käibemaksutagastus maksuhalduri poolt on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes erakordne. Enammakstud käibemaksu maksumaksjale tagastamise aeg varieerub erinevates ELi riikides vahemikus üks kuu kuni üks aasta.

Riskianalüüsile tuginedes võttis maksuhaldur kontrolli 8% esitatud tagastusnõuetest. Viie kuuga on jäetud tagastamata 9 miljoni euro ulatuses tagastusnõudeid. Tagastusnõuete rahuldamata jätmise põhjusteks on enamasti ettevõtjate hooletusest või teadmatusest tehtud eksimused sisendkäibemaksu arvestuses Samuti jätab MTA tagastusnõude rahuldamata, kui sisendkäibemaksu arvestuses deklareeritakse teadlikult ettevõtlusega mitteseotud kulusid või fiktiivseid arveid.

Põhja maksu- ja tollikeskuse I kontrolliosakonna juhataja Eilike Pruul: „Tahtlike pettuste puhul püütakse alusetute tagastusnõuetega tekitada ettevõttele täiendavaid rahalisi vahendeid tegevuskulude katmiseks, investeeringute tegemiseks või maksuvõla vähendamiseks. Sagedased on juhtumid, kus alusetu tagastusnõude tekitamiseks deklareeritakse valeandmeid, mille kontrollimisel selgub, et andmete aluseks puudub maksumaksjal mistahes dokumentatsioon, maksuhalduri küsimuste korral jäetakse e-kirjadele vastamata või telefoninumber, mis seni oli töökorras, enam ei toimi. Ei ole üksikjuhtum ka see, kui ettevõtte esindaja ei oska selgitusi anda käibedeklaratsioonil esitatud andmete kohta või põhjendab valeandmete esitamist inimliku eksimusega. Siiski on ka juhtumeid, kus tunnistatakse ausalt, et tagastusnõue oli alusetu ning deklareeritud üksnes eesmärgiga vähendada oma maksuvõlga. Lisaks püütakse võltsida tuntud ettevõtete arveid, kes maksuhaldurilt vastava järelpärimise saamisel on äärmiselt üllatunud, et keegi nii oskuslikult nende ettevõtte arveformaati järgi teeb. Sõpradelt saadud kütuse ja muude pisikulude tšekkide kajastamine ettevõtte raamatupidamises on jätkuvalt väikeettevõtetele kombeks.“

Juhtumid:

1. Maksumaksja esitas alusetu käibemaksu tagastusnõude 110 tuhande euro ulatuses. Kui maksuhaldur ühendust võttis, siis ei osanud juhatuse liige põhjendada, miks ta sellise deklaratsiooni esitas.

2. Ettevõte soovis osaleda riigihankel ning esitas samas kuus korduvalt ja erinevates kuudes tagastusnõudeid summas 40-60 tuhat eurot, selgitades iga kord, et jah, tal puudub deklareerimiseks alus, kuid maksuvõlast on vaja kuidagi lahti saada.

3. Äriühing tegi äärmiselt osavalt järgi tuntud IT-tehnikat müüva ettevõtte arveid ning võltsarvetele tuginedes koostas oma igakuiseid käibedeklaratsioone.

4. Äriühingu juhatuse liige soetas uue eluaseme ja püüdis seda kontorina presenteerida. Kui ta hommikul duši alt tulles maksuhaldurit oma „koduuksel/kontoris“ kohtas, oli ta väga üllatunud.

Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik: „Eelnimetatud ja muud ebaõige tagastusnõudega seotud juhtumid lõppevad maksuhalduri poolt maksunõude esitamisega. Eesmärk on ebaausate maksumaksjate tegevuse tõkestamine ja ettevõtluskeskkonna korrastamine tagamaks ausat konkurentsi. Riigilt raha välja petmine ei saa olla aktsepteeritav ning kõik ühiskonna liikmed peaksid tajuma, et taoline pettus on varastamine meie kõigi poolt riigieelarvesse antud panusest.“

MTA pressiteade: www.emta.ee


| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo