Maksumaksja portaal - Eesti Maksumaksjate Liidu ettepanekud erakondadele maksupoliitika küsimustes - EML - Uudised
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              

Uudiste arhiiv



EML : Eesti Maksumaksjate Liidu ettepanekud erakondadele maksupoliitika küsimustes

22.01.2007 9:52:23 (2255 )

Vastavalt EML maksuplatvormis väljendatud põhimõtetele esitame valimistel osalevatele erakondadele järgmised ettepanekud maksupoliitika kujundamiseks.

Üldist

Eesti maksusüsteem peab säilitama oma lihtsuse, kuid peab samas olema paindlik, toetama Eesti majanduse konkurentsivõimet ja soodustama tööhõivet, vastama tegeliku elu vajadustele ning olema kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. “Lihtsa ja väheste eranditega” maksusüsteemi loosung ei tohi olla ettekääne topeltmaksustamise, formalistlike tõlgenduste või põhjendamatute piirangute õigustamiseks.

Maksustamine peab toimuma kooskõlas võrdse kohtlemise ja maksevõimelisuse põhimõtetega. Maksuseadustest tuleb kaotada põhjendamatud piirangud, mis tekitavad tulude topeltmaksustamist ja käibemaksu kumuleerumist.

Eesti maksusüsteem peab toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Käibemaksuseadus ja tollieeskirjad peavad soodustama kaupade eksporti, importi ja transiiti läbi Eesti. Tulumaksuseadus peab soodustama Eesti ettevõtjate investeeringuid välismaale ning välisinvesteeringuid Eestisse.

Maksusüsteemi stabiilsus on riigi usaldusväärsuse üks tagatisi. Seetõttu tuleb maksuseaduste kergekäelisest muutmisest hoiduda. Maksukoormust suurendav või muul viisil maksumaksjale koormav seadusemuudatus peab olema otsustatud vähemalt üks aasta enne jõustumist.

Maksuseaduste muutmisel tuleb läbi viia põhjalik analüüs muudatuste majandusliku mõju kohta, samuti tuleb analüüsida, milliseid probleeme võib muudatuse rakendamine praktikas kaasa tuua. Tähtsamate ja põhimõtteliste muudatuste kohta tuleb anda seaduseelnõu seletuskirjas põhjalik ja arusaadav selgitus. Maksuhaldur peab tähtsamatest muudatustest üldsust teavitama enne muudatuste jõustumist.

Seadusloomesse tuleb rohkem kaasata praktikuid, kes oskavad hinnata muudatuste mõju maksumaksja ja maksuhalduri igapäevasele tööle. Samuti tuleb rohkem kasutada välisriikide kogemust ning võtta üle sellest parim. Seaduste arusaadavuse tagamiseks ja tõlgendusprobleemide vältimiseks tuleb rohkem rõhku panna eelnõude ja seletuskirjade keelelisele toimetamisele.

Maksukorralduse seadus

Maksuhaldur peab suhetes maksumaksjaga pidama kinni hea halduse põhimõtetest ning suhtlema maksumaksjaga kui võrdse partneriga. Maksuseaduste tõlgendamise ja rakendamise praktika peab olema ühtlane. Maksuhalduri selgitused peavad olema usaldusväärsed. Maksuseaduste tõlgenduspraktikat ei tohi muuta tagasiulatuvalt.

EML taotleb, et valitsuses heaks kiidetud maksukorralduse seaduse muudatused, millega kavandatakse maksuhalduri siduvate eelotsuste sisseviimist, võetakse vastu veel selle Riigikogu koosseisu poolt ja et need muudatused rakenduksid juba 2007. aasta suvel.

Maksuseaduste rikkumiste eest määratavad karistused peavad olema vastavuses õigusrikkumise raskusega. EML on vastu sellele, et sätestada juriidilisele isikule üldiselt väärteotrahvi ülemmääraks 500 000 krooni. See võib tekitada omavoli ja kahjustada ettevõtjate õigusi. EML teeb ettepaneku sätestada maksuõiguserikkumiste eest rahalised karistused protsendina maksmata jäänud maksude summast.

EML on kategooriliselt selle vastu, et sätestada karistusseadustikus maksude tagastusnõude suurendamine raskemaks kuriteoks kui maksude tasumisest kõrvalehoidumine. Sellisel vahetegemisel puudub majanduslik loogika ning see annaks kurjategijatele vale signaali.

Tulumaks

EML on seisukohal, et kiiresti on vaja võtta vastu seisukoht Eesti tulumaksusüsteemi tuleviku kohta pärast 2008. aastat. EML leiab, et investeeringute maksusoodustused tuleb maksimaalses ulatuses säilitada ning sellega seoses tuleb adekvaatselt analüüsida olemasolevaid valikuvariante. Tehtud valik tuleb viivitamatult avalikustada.

Eesti tulumaksusüsteem peab soodustama nii Eestisse investeerimist kui Eesti ettevõtjate investeeringuid välismaale. Tulumaksuseadusest tuleb kõrvaldada kõik piirangud, mis tekitavad topeltmaksustamist välismaalt saadud tuludele. Kõikidelt välismaal saadud tululiikidelt makstud tulumaksu tuleb lubada Eesti tulumaksust maha arvata. Eesti maksusüsteemi konkurentsivõime oluliseks tõstmiseks peame vajalikuks vabastusmeetodi rakendamist dividendidega sarnastel tingimustel ka osaluste müügist saadava kasu maksustamisele.

Tööjõule rakenduv maksukoormus on Eestis liiga kõrge. EML toetab üldist tulumaksumäära alandamist ja peab õigeks tõsta tulumaksuvaba miinimumi vähemalt miinimumpalgani.

Maksusüsteem peab soodustama säästmist ja investeerimist. EML peab õigeks tulumaksuseaduse muudatusi, mis vabastaksid füüsilise isiku reinvesteeritud tulu tulumaksust. Kõiki kapitalitulu liike (intressid, dividendid, investeeringud aktsiatesse ja fondidesse, kogumiskindlustused jne) tuleb kohelda võrdselt, ei tohi anda maksueeliseid vaid teatud liiki investeeringutele.

Eluaseme müügi tulumaksuvabastuse sätted vajavad korrastamist. Praegune seaduse sõnastus on liiga jäik ja ei vasta tegelikule elule. Tulumaksust tuleb vabastada igasugune isiklikuks kasutuseks soetatud eluaseme müük, näiteks ka siis, kui eluaset kasutasid maksumaksja perekonnaliikmed või kui eluaseme omanik ei ole Eesti resident. Spekulatsiooni eesmärgil toimunud edasimüügist saadud tulu tuleb maksustada täies ulatuses.

Erisoodustuste maksustamisel tuleb lõpetada formalistlik lähenemine ja võtta aluseks kulutuste tegelik sisu. Tööandja investeeringud töötaja tasemekoolitusse ja töötervishoidu ei tohi olla maksustatavad erisoodustusena. EML teeb ettepaneku sätestada ka erisoodustuse maksustamisel maksuvaba piirmäär, nagu see kehtib näiteks annetustele ja vastuvõtukuludele.

EML peab õigeks tõsta Eesti-siseste lähetuste päevaraha ja töötaja isikliku sõiduautohüvitise määrasid, viies need vastavusse tegelike kuludega. Maksuvaba päevaraha arvestamist tuleb lubada ka liikuva iseloomuga töötajatele (nt autojuhid).

Tulumaksuseaduses on mitmeid aegunud sätteid, mis vajaksid ülevaatamist. Tuleb ära kaotada ebaloogilised ja ebavajalikud piirangud maksustamisel, näiteks laenude maksustamine või lähetuse majutuskulude piirmäär. Paljude sätete puhul oleks vaja üle kontrollida, mis eesmärgil piirang või soodustus on omal ajal kehtestatud ning kas seda eesmärki ka tegelikult on saavutatud.

EML toetab füüsilisest isikust ettevõtjate registri korrastamist ja mittetegutsevate ettevõtjate kustutamist registrist, kuid EML juhib tähelepanu ka mitmetele sätetele, mis tekitavad ebavõrdsust. Näiteks kulude mahaarvamine ei tohi olla seotud ettevõtjaks registreerimisega. FIE-dele tuleb anda võimalus arvata kuludesse ärireisidega seotud päevara samadel tingimustel nagu kehtivad töötajatele.

Käibemaks

Käibemaksuseadus on koostatud kiirustades ning sellest tingituna on seaduse tekst nii struktuurilt kui keeleliselt halva kvaliteediga ja raskesti arusaadav. Jätkuvalt esineb vastuolusid Euroopa õigusega. Seoses Euroopa Liidu direktiivi uue redaktsiooni ilmumisega teeb EML teeb ettepaneku valmistada ette tervikuna uus käibemaksuseaduse redaktsioon, vaadates üle kogu terminoloogia ning praeguse seaduse tõlgendamispraktika.

Eesti peab rohkem kasutama EL direktiivis pakutavaid võimalusi ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja käibemaksuarvestuse lihtsustamiseks. Riigikogu menetluses on seaduseelnõu, millega muudetakse kauba impordil käibemaksu tasumise korda ettevõtjatele soodsamaks. EML on seisukohal, et see eelnõu tuleks veel selle Riigikogu koosseisu poolt vastu võtta.

Samuti peaks Riigikogu kiiresti lahendama juba üle aasta kestnud vaidluse teatri- ja kontserdipiletite käibemaksumäära küsimuses.

Käibemaksuseaduse sätted uusehitiste, kruntide ja renoveeritud ehitiste maksustamise kohta on puudulikud, mis on tekitanud praktikas suuri vaidlusi. Ka rahandusministeerium ja maksuhaldur ei suuda seadust adekvaatselt tõlgendada. EML teeb ettepaneku lisada kinnisvara maksustamise sätetele täiendavaid rakendussätteid, mis vähendaksid praktikas tekkinud probleeme. Parendatud ja ümberehitatud ehitiste puhul oleks õige maksustada ainult parenduste väärtust, mitte kogu kinnisvara maksumust. Enne 2006. aastat alustatud ümberehitamiste puhul tuleks käibemaksuga maksustamisest loobuda.

Sotsiaalmaks

EML peab õigeks tööjõu maksukoormuse jagamist tööandjate ja töötajate vahel. Samuti oleks vajalik eraldada sotsiaal- ja ravikindlustuse osa iseseisvateks maksudeks, millel oleks nii alam- kui ülemäär reguleeritud vastava kindlustusliigi vajadusi arvestades.

EML ei toeta sotsiaalmaksu alammäära järsku tõstmist ning peab õigeks sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamist ka töötajatele. Maksusüsteem peab senisest enam soodustama uute (sh osalise tööajaga) töökohtade loomist ning tegevust alustavaid ettevõtjaid.

Sotsiaalmaksu alammäära rakendamise korda tuleb ühtlustada. Alamäära nõue tuleb kaotada kõikide töötajate puhul, kellele riik tagab tasuta ravikindlustuse (nt alaealised). Samuti on vaja ühtlustada töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kehtivad erandid.

Ravikindlustuses tuleks sisse seada “kolmandale pensionisambale” sarnastel põhimõtetel toimiv täiendav kindlustus.

Sotsiaalmaksuseadus on halva normitehnilise kvaliteediga ning seadust on palju muudetud. EML teeb ettepaneku seadus tervikuna ringi teha ning muuta see maksumaksjale paremini arusaadavaks.

Muud maksud

Maksude haldamine ei tohi tekitada ülemääraseid kulusid maksuhaldurile ega maksumaksjale. EML on seisukohal, et maamaks praegusel kujul on ülemäära kulukas ja tuleb kas kaotada või ümber korraldada.

Keskkonnale kahjulikku tegevust tuleb senisest rohkem maksustada. Ökoloogilise maksureformi väljatöötamist tuleb jätkata.


| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo