Maksumaksja portaal - Õppelaenuga kaasnenud riiklikud soodustused on vähenenud - EML - Uudised
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              

Uudiste arhiiv



EML : Õppelaenuga kaasnenud riiklikud soodustused on vähenenud

18.08.2010 11:20:24 (1232 )

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus kutsub tudengeid ja nende pereliikmeid üles õppelaenu võtmise vajalikkust hoolikalt kaaluma.

„Tegu on väga lihtsalt taotletava laenuga, mida sageli võetakse liiga kergekäeliselt, ilma selge lisaraha vajaduseta – lihtsalt selle pärast, et saab,“ rääkis teabekeskuse juht Piret Suitsu.“Tegelikult tähendab aga mitu aastat järjest võetav õppelaen noorele peale kooli lõpetamist märkimisväärset maksekoormust, mis võib vähendada valikuvõimalusi iseseisva eluga alustamisel.

Kolm aastat kestvad õpinguid võivad tänase laenusumma juures kaasa tuua 90 000 kroonise laenukoormuse, mille tagasimaksmine tähendab kuueks aastaks igakuist ligemale 1500 kroonist kuumakset.“ Eriti keeruliseks läheb asi siis, kui kool peaks mingil põhjusel pooleli jääma ja võetud laenusumma tuleb kiirendatud korras tagasi maksta. Pooliku haridusega võib tasuva töö leidmine osutuda keeruliseks ning laenumakse võib moodustada sissetulekutest märkimisväärse osa.

Lisaks märkis Suitsu, et võrreldes varasemaga on oluliselt vähenenud riigipoolsed soodustused õppelaenu tagasimaksmisel.“Näiteks ei kustutata enam noorte vanemate õppelaenujäägist poolt ning ei maksta nende avalikku sektorisse tööle asunute laenu, kel selleks alles nüüd õigus tekib. Samuti ei maksta alates sellest aastast tagasi ka õppelaenu intressidelt tasutud tulumaksu,“ tõi Suitsu välja.

Endiselt on alles võimalus kasutada riigi abi noortel peredel lapse sünni järel – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni tasub õppelaenuintressi riik ning saab peatada ka laenu tagasimaksmise. Sama kehtib sõjaväkke minekul. „Mõlemal juhul tuleb aga kõigepealt pangale avaldus teha,“ rõhutab Suitsu „niisama laenu tagasimakseid ei peatata.

Laenusaaja surma korral maksab õppelaenu tagasi täies ulatuses riik. Ka 80–100%-liselt püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikute õppelaenu maksab täies ulatuses tagasi riik. Ka nende kurbade sündmuste puhul tuleb aga pangaga ühendust võtta.“

Õppelaenu maksimumsumma on tänavu 30 000 krooni. Paljudele korduvtaotlejatest laekub summa kontole automaatselt. Ka seda soovitab Suitsu arvestada.“Iga õppeaasta alguses tuleks uuesti mõelda ja arvestada, millised on laenu kasutamise eesmärgid, mitte võtta vastu automaatselt kontole laekuvat summat,“ rääkis ta. Selleks, et raha kontole automaatselt ei laeku, tuleb vastav teavitus teha pangale juba nüüd.

Teada tasub ka seda, et laenu ei pea võtma maksimaalse summa ulatuses, aga hilisematel aastatel kasutamata jäänud jääki eelmisest aastast välja võtta ei saa.

Oluline teema on ka õppelaenu käendamine, mis toob tudengi jaoks kaasa vastutuse käendajate ees ja käendajate jaoks võimaliku rahalise kohustuse. „Hooletu tudengi õppelaen tuleb tagasi maksta käendajatel ning võla tekkimisel ei saa ka võlgnikust käendaja näiteks laenu-liisingut võtta või mobiiltelefoni lepingut sõlmida. „Mistahes laenu käendamine on kaalukas otsus, mida ei tohi uisapäisa teha ning kindlasti ei tohi käendada kellegi laenu, keda te ei usalda ega tunne,“ rõhutas Suitsu.

Samuti tasub laenuvõtjal teada seda, et kohustus tasuda pangale intresse saab alguse kohe laenu võtmisel, mitte siis, kui kogu summat tagasi maksma hakatakse. „Esmakordse laenaja puhul võetakse lepingutasu ja intressid laenusummast kohe maha, edaspidi tuleb intresse tasuda kord aastas, sügiseti. 30 000-kroonise laenusumma puhul on intressimakse ligi 1500 krooni ja seda tuleb tasuda ühekordsete aastaste maksetena kuni ajani, mil alustatakse laenu tagasimakseid,“ selgitas Suitsu.

Õpingute kavandamisel tasub mõelda ka, et õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel vaid ühe nominaalse õppeaja ulatuses. Näiteks kui võtta õppelaen majanduse erialal bakalaureuseõppes, siis teistkordselt psühholoogia bakalaureusekraadi õpingute ajal laenu kasutada ei saa, küll aga magistriõppe jaoks. Õppelaenu lepingu saab sõlmida vaid ühes pangas ning soovi korral saab õppelaenu viia ühest pangast teise ehk refinantseerida.

10 soovitust tudengile edukaks majandamiseks

· Arvesta koos perega kokku teises linnas elamisele ja õppimisele kuus kuluv summa. Lepi vanematega kokku, mis suurusjärgus nad Sind õpingute ajal toetada saavad ning planeeri sellest lähtuvalt oma eelarve.

· Uuri ja kasuta võimalusel riiklikke toetusi, mida tudengitele pakutakse. Tutvu, mida pakub omavalitsus, kus elad - mõned Eesti omavalitsused toetavad tublimaid tudengeid stipendiumitega. Uuri ülikooli ja ka eraettevõtete toel pakutavate erinevate stipendiumite ja grantide võimalusi - ka need võivad olla oluliseks toeks õpingute ajal.

· Kui Sul on siiski vajadus tööd otsida, püüa leida selline ametikoht, mis oleks seotud õpitava erialaga - nii paned tulevasele karjäärile alguse juba õpingute ajal. Ka osalise tööajaga töötamine või suvine töökoht annavad CV-le kaalu. Nii võid teenida lisaraha, pannes oma anded tööle.

· Kasuta riigi poolt pakutavat maksusoodustust koolituskulude mahaarvamisel tuludest. Koolituskulusid saab maksudeklaratsioonis deklareerida ainult koolituskulu eest tasunud isik, kuid kuni 26-aastase tudengi õppemaksu saab tasuda ja deklareerida ka teine isik. Peale 26-aastaseks saamist saab tasutud koolituskulusid tulust maha arvata ainult koolitatav ise. Tagastamisele kuuluv tulumaks ei saa olla suurem kui sama isiku eelmise maksustamisperioodi tulust kinnipeetud või tasutud tulumaks. See tähendab, et kui isikul maksustatavat tulu ei olnud, siis tehtud kulutustelt tulumaksu tagasi ei saa.

· Võta aega, et süveneda õppelaenu ja krediitkaardi lepingu tingimustesse. Arvuta, millised on teenustasud ja intressikulud kasutades pankade kodulehel olevaid kalkulaatoreid. Alles siis otsusta, kas ja kui suures ulatuses Sulle pakutavaid tooteid tegelikult vaja läheb. Ära unusta, et võetud laenukohustus tuleb peale kooli lõppu (või poolelijäämist) koos intressidega pangale tagasi maksta.

· Elamispinna otsimisel leia võimalusel kaaslased - üheskoos on soodsam elamise eest maksta ja ka külmkappi täita. Teinekord võib mitmekesi üürikorteris elamine ja kulude jagamine olla isegi soodsam kui ühiselamus elamine. Sobiva elamise valikul tasub hinnata tervikkulusid - tee kindlaks, kui palju peab maksma eluaseme, vee, elektri ja interneti eest. Elukoha valikul arvesta ka transpordile kuluva aja ja rahaga.

· Jälgi, millised on tasumist ootavate arvete tähtajad. Telefoniarve tasumiseks on mugav sõlmida otsekorraldusleping, mis tagab arve õigeaegse tasumise. Ka pangakaardi või arvelduspaketi teenustasu maksmiseks peab kontol olema maksetähtpäeval vajalik summa. Korrektne ja probleemideta makseajalugu tagab tulevikus pangaga suheldes paremad tingimused, näiteks soodsama intressi kodu soetamisel laenuga.

· Eelista ise valmistatud tervislikku toitu kallitele söögikohtadele. Koosta nädala menüü ja osta vajaminevad toitained suuremast toidukauplusest või turult. Raha kokkuhoiuks võib lõunasöögi ise karbiga kaasa võtta.

· Meelelahutuse, sportimise ja telefonikulude vähendamiseks otsi soodsamaid alternatiive või päris tasuta võimalusi, mida pakutakse noortele ja tudengitele. Jälgi kampaaniapakkumiste siduvaid tingimusi ja tähtaegasid.

· Turvalisus on rahaasjades alati oluline. Seega tasub kõik lepingud kindlas kohas hoida. Krediitkaardiga nii piiri taga kui internetis makstes eelista tuntud kaupmehi, kelle usaldusväärsuses võid kindel olla.

Piret Suitsu

Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus

Swedbank

www.teabekeskus.ee


| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo