Maksumaksja portaal - Avaldati tüüpkaebus maamaksuteadete vaidlustamiseks - EML - Uudised
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              

Uudiste arhiiv



EML : Avaldati tüüpkaebus maamaksuteadete vaidlustamiseks

08.04.2008 12:30:00 (1770 )

Eesti Omanike Keskliidu kodulehel www.omanikud.ee ja kontoris Narva mnt 5-73 on alates tänasest välja pandud maamaksuteate vaidlustamise tüüpkaebus, milles andmete muutmine ning seejärel ka esitamine ei käi üle jõu ka juriidilist haridust mitte omavatele inimestele. Kaebus on koostatud koostöös Eesti Maksumaksjate Liidu maksuspetsialistidega. Kaebuse vormistamisel on kodanikele abiks Eesti Omanike Keskliidu ja Eesti Maksumaksjate Liidu spetsialistid.



Maksumaksjate liit toetab allkirjade kogumise aktsiooni. Ka EML maksuplatvorm annab sellele heakskiidu:

“Maksude haldamine ei tohi tekitada ülemääraseid kulusid maksuhaldurile ega maksumaksjale. EML on seisukohal, et maamaks praegusel kujul on ülemäära kulukas ja tuleb kas kaotada või ümber korraldada.“

EML peab ühtlasi vajalikuks selgitada järgmist.

Maksumaksjate liit ei sea kahtluse alla seda, et Riigikogul on põhiseadusest tulenev pädevus kehtestada ja koguda makse. Maksud on kahtlemata vajalikud avalike teenuste finantseerimiseks ning nendeta ei oleks riik võimeline oma funktsioone täitma. Seega oleks vale kutsuda inimesi üles hääletama kõikvõimalike maksude kaotamise poolt või vastu.

Samas peab arvestama sellega, et iga maks piirab ka isikute õigusi – on ju maks vaadeldav ka omandiõiguse kitsendusena – isik peab riigi hüvanguks n-ö loobuma rahast, omandist, selleks, et riik saaks toimida ja isikule omakorda avalikke teenuseid pakkuda ja luua eluks vajalik keskkond.

Seega maksude kui selliste vajalikkust oleks totter kahtluse alla seada ja seda me ei tee.

Kui seadusandja langetab otsuse mingi maksu kehtestamise kasuks, siis peab ta arvestama selle maksu olemuslike eripäradega ning põhiseadusest tulenevate printsiipidega, et mitte koormata isikuid ülemääraselt, et kohelda võrdseid võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt, et kehtestatav maks ei oleks inimväärikust riivav ega ebaproportsionaalne.

Maamaksu kehtestamise eesmärgina võiks vaadelda maa efektiivses kasutuses hoidmist. Sellise eemärgi puhul ei tohi aga maks moonduda mingiks karistuseks maa omamise eest ega ka tekitada ühiskonnas suundumust näiteks maa kogunemiseks vaid rikaste kätte, kes jõuavad maksu maksta. Tuleb leida kõigi huvide mõistlik tasakaal, kuid see ei ole sugugi kerge ülesanne.

Eestis kehtiva maamaksu puhul on väga palju nüansse, mille mõistlikkuses ja põhiseaduses sätestatud põhimõtetele vastavuses võib kahelda. Loomulikult, ei maksumaksjate liit ega ka keegi teine ei saa oma argumentide kohta väita, et need on ainuõiged. Liiatigi võib hinnang ajas ja ruumis muutuda. Arvestades aga seda, et praeguses ajas ja ruumis ei ole seadusandja just väga aldis isikute argumente ära kuulama, siis pakume me välja argumentide õigsuse kontrolli Eesti kohtusüsteemi kaudu.

Me kutsume seega inimesi üles maamaksuseaduse põhiseadusele vastavust mõnede seadusepügalate osas kahtluse alla seadma.

Kuidas seda teha saaks? Eestis kehtib selline õiguslik süsteem, kus isik ei saa pöörduda lihtsalt vahetult otse kohtu poole ja paluda mingi seaduse sätte või miks mitte ka kogu seaduse põhiseadusevastaseks tunnistamist. Seda ta teha ei saa.

Võimalik on näiteks esitada avaldus õiguskantslerile ja kui õiguskantsler on avaldajaga nõus, et mingi seadusepügal ei ole põhiseadusega kooskõlas, siis teeb ta seaduste puhul Riigikogule ettepaneku asi ümber vaadata ning kui Riigikogu jonnib või ei ole nõus, siis võib õiguskantsler esitada Riigikohtule taotluse langetada otsus ja säte põhiseadusevastaseks tunnistada. Eelmine õiguskantsler kasutas Riigikoguga suhtlemisel softi lähenemist ning esitas tihti märgukirja ja juhtis tähelepanu, et seadusandlik kogu saaks rahulikult asja seedida ja lahendada, kuid nagu aeg näitas, Riigikogu sellega eriti kaasa ei läinud ning tihti kujunes menetlus aastatepikkuseks jonniks ning vahel ei kandnud see vilja. Siinkohal võib viidata näiteks teatri- ja kontserdipiletite käibemaksuküsimusele.

Selleks, et isik saaks otseselt vaidlustada kohtus mingi õigustloova akti (need on siis Riigikogu puhul seadused, valitsuse ja ministrite puhul määrused, kohaliku omavalitsuse volikogu puhul määrused) põhiseadusele vastavust, peab isiku suhtes olema tehtud näiteks mingi haldusakt, mis otseselt tema õigusi riivab. Selliseks haldusaktiks on praegusel juhul maamaksuteade.

Kuna ka maksuteade peab vastama seaduse, iseäranis põhiseaduse nõuetele, siis selle kaudu vaidlustamisel saabki testida maamaksuseaduse enda sätete põhiseadusele vastavust. St et kui maksuteade on väljastatud maamaksuseaduse alusel, kuid maamaksuseaduse mingi säte, mis on selle maksuteate väljastamisel asjassepuutuv, ei ole põhiseadusega kooskõlas, siis jäetakse see maamaksuseaduse säte kohaldamata ja maksuteade tühistatakse. Kohus omakorda algatab sellega Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ning Riigikohtul on juba võimalik siis tunnistada seadusepügal põhiseadusega vastuolus olevaks.

Seega, selleks et anda hinnang maamaksuseadusele, tuleb maksuteade vaidlustada halduskohtus.

Miks maamaksuseadus võiks olla põhiseadusega vastuolus?

Nagu ennist märgitud, maksu kehtestamisel peab seadusandja arvestama sellega, et maks kui isiku õigusi kitsendav rahaline kohustus peab vastama põhiseaduses sätestatud printsiipidele.

Maamaks on omandimaks, sellega maksustatakse maa omamist. Omand üldiselt näitab isiku maksevõimelisust, kuid mõnevõrra teisiti kui näiteks tulu. Omand võib olla ju muutumatu – pelgalt maa omamine ei tähenda, et isikul oleks ka piisavalt raha maksu ära maksmiseks. Iseäranis meie oludes, kus suur osa maast on omandireformi tulemusel taas inimesteni jõudnud.

Seega peab selle maksu kehtestamisel arvestama, et maksuna äravõetav osa ei tohi olla nii suur, et see sunniks omanikku oma omandist loobuma. See peab olema mõistliku suurusega. Milline see mõislik suurus on, sõltub sellest, kuidas maamaksu suurust arvutatakse ehk siis milliseks kujuneb maksukoormus.

Maamaksu puhul lähtutakse sisuliselt maa harilikust väärtusest, st turuhinnale lähedasest väärtusest.

Näiteks Tallinnas kehtiv maa maksustamismäär, mis on sellel aastal 1,5% tähendab, et umbes 66 aastaga maksab maaomanik maksuna terve maa hinna. Maamaksuseaduse § 5 lõikes 1 lubatud maksimaalse maksumäära 2,5% korral tuleks terve maa hind maksuna maksta juba 40 aasta jooksul.

Seega me seame kahtluse alla sedavõrd kõrge maksumäära vastavuse proportsionaalsuse põhimõttele, sest maks ei muutu siin enam riigile sissetuleku allikaks, vaid sunnib isikuid omandist juba loobuma, et maksusumma ära maksta või et maksukohustust ei tekikski.

Leiame, et mõistlik oleks maksumäärasid oluliselt langetada. Kuna kohalik omavalitsus juhindub talle etteantud maksumääradest ja valib sobiva, siis just Tallinna puhul tuli see iseäranis valusalt esile, et etteantud piirid on liiga avarad ja koormavad.

Teiseks ei tohi maamaks suurendada sotsiaalset ebavõrdsust ning maamaksusoodustused peavad laienema kõikidele abivajajatele.

Maamaksuseadus annab õiguse rakendada maamaksust vabastust ainult riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saajale või represseeritule ja represseerituga võrdsustatud isikule okupatsioonire˛iimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes. Maksuvabastust tuleb rakendada kõigile väikese sissetulekuga inimestele, kes ei ole suutelised maksma oma kodu juures olevalt maalt maamaksu. Sellega tagataks isikute võrdne kohtlemine. Muide, põhiseaduse järgi on näiteks lasterikkad pered riigi ja kohalike omavalitsuste erilise kaitse all (§ 28). Samas kohtleb seadus neid täiesti ebavõrdselt pensionäridega võrreldes. See ei tohiks nii olla.

Kolmandaks oleme me seisukohal, et tegelikult peaks maamaksuseadus sisaldama maksuvabastust isiku elukoha juures olevale maale. See puudutab eelkõige neid isikuid kellel on ebapiisav sissetulek oma kodu juures oleva maa eest maamaksu tasumiseks.

Seega on mille üle arutada ja vaielda.

Nagu märgitud oleme praegusel juhul valinud võimaluse pöörduda halduskohtusse. Selleks on koostatud lihtsustatud tüüpkaebus, kus igaüks saab ennast puudutava kirja panna, kasutada etteantud juriidilisi argumente ning proovida muuta oma maksuteate tühistamise taotlemise kaudu maamaksuseadust.

Need, kes ei soovi võimaliku kaotuse korral maksuintresse maksta, võiksid enne vaidlustamist maamaksu ära maksta. Kellel paraku maamaksu maksmiseks vahendid puuduvad, need peaksid kohtult taotlema esialgselt õiguskaitset ning haldusakti täitmise peatamist – st maksukohustust ei peaks siis kuni kohtu määratud ajani täitma.

Tutvu kaebuse tekstiga siit.

Tutvu allkirjakampaaniaga: http://www.omanikud.ee/

Tutvu EML maksuplatvormiga siit.


| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo